Meelespea

Allpool on välja toodud juhendid, kuidas käituda protseduuri järgselt.


Pärast tuimastuse tegemist

Pärast tuimastuse tegemist peab olema ettevaatlik hammustamisel, et ei näriks katki keelt, põske või huult. Eriti oluline on seda jälgida alumiste hammaste parandamise järgselt, sest siis on tuimastuse mõju pikem ja tugevam. Söömist on soovitav vältida tuimastuse kadumiseni.

Tuimastus võib teha ka veidi uniseks, eriti pikkade protseduuride puhul tehtud suuremate tuimastuskoguste korral. Sel juhul pole kohe peale visiiti soovitav autorooli istuda.


Pärast täidise paigaldamist

Pärast täidise paigaldamist:

  • võib hammas olla hell või tundlik külmale-kuumale. Need kaebused kaovad enamasti mõne päeva kuni mõne nädalaga.
  • võib esineda kerge valulikkus kokkuhammustades. Selline hellus võib samuti püsida paarist päevast paari nädalani. Enamasti kaob tundlikkus siiski mõne päeva jooksul. Kui aga hamba hellus püsib või tekivad spontaansed valuhood, tuleks uuesti hambaarsti poole pöörduda.
  • Vahel on sügava hambaaugu tõttu hambanärv nii palju kahjustunud, et tavalisest täidisest hamba paranemiseks ei piisa ning hammas võib hakata valutama. Valu võib tekkida mõne päeva jooksul peale täidise panemist või ka hiljem. Sel juhul vajab hammas juurekanalite ravi.
  • kui arst on asetanud ajutise täidise, ei ole soovitav pärast arsti juurest lahkumist tund aega süüa.
  • kui hambatäidis on kare, hambatäidis jäänud “kõrgemaks” või takerdub hambaniit hambavahet puhastades, juhi sellele arsti tähelepanu ning palu täidist viimistleda. Sellised viimistlemata piirkonnad koguvad kergesti hambakattu ning võivad tulevikus põhjustada sekundaarkaariest ehk täidise kõrvale uue hambaugu tekkimist.

Pärast suust-eemaldatava proteesi saamist

Harjumine uue hambaproteesiga

Pärast suust-eemaldatava proteesi paigaldamist võib proteesi kandmine olla esialgu ebamugav. Olge kannatlik ning püüdke proteesi ebamugavustundest hoolimata kanda, et sellega võimalikult kiiresti harjuda. Esimesed kaks nädalat proteesi valmimise järgselt on kõige raskemad. Selle aja jooksul kandke proteesi ka öösiti ja eemaldage suust protees vaid puhastamiseks. Hiljem on soovitatav protees ööseks suust ära võtta.

Alguses võib uue proteesiga rääkimine ja söömine tunduda keerulisena. Kõne paraneb varsti, kuid võite sellele ise kaasa aidata näiteks lugedes valjusti peegli ees. Söömisel eelistage pehmemat ja mitte väga kuuma toitu. Suutäied olgu väikesed.

Kui Teil on raskusi uue proteesi suhu asetamisega või eemaldamisega, või te mingil muul põhjusel ei saa proteesi kanda, võtke ühendust oma hambaarstiga. Pange protees suhu vähemalt 2 tundi enne arsti vastuvõtule tulemist – see aitab arstil paremini proteesi korrigeerida.

Proteesi puhastamine

Peske hambaproteese hommikul ja õhtul. Proteesid võivad kukkudes kergesti katki minna, peske neid veega täidetud kraanikausi või pehme käterätiku kohal.

Eemaldage proteesid suust ja harjake hoolikalt kõiki proteesi pindasid. Ärge kasutage hambapastat, sest see on abrasiivne ja võib proteesid ära kriipida, nii et see hakkab kiiremini mustust koguma. Pesemiseks sobib hästi nõudepesuvahend või vedelseep ja pehme hambahari või spetsiaalne proteesi puhastushari. Kui proteesil on metallist klambrid, siis tuleb ka need väga hoolikalt puhastada. Kõige lõpuks loputage proteesi korralikult voolava vee all.

Ärge kasutage kuuma vett, alkoholi, valgendit – need kahjustavad plastmassproteesi, muutes selle hapraks või põhjustades värvi muutusi.

Peale igat söögikorda loputage suud ja proteesi veega.

Peske 2 korda päevas puhtaks ka suuõõs – olemasolevad hambad, keel , igemed, suulagi. Limaskestade harjamine parandab ka vereringet suus. Kasutage pehmet hambaharja ja hambapastat. Ärge kasutage sama harja nii proteesi kui suu pesemiseks!

Kord nädalas on soovitav kasutada apteegis müüdavaid proteesi puhastustablette. Pärast õhtust puhastamist hoidke proteese 10-15 minutit puhastustableti lahuses. Selleks asetage sooja veega täidetud anumasse puhastustablet ja seejärel hambaprotees. Puhastustableti lahus aitab proteesidelt eemaldada limaskesta haigusi põhjustavaid mikroorganisme. Loputage proteese korralikult voolava vee all, et eemaldada puhastuslahuse jääke.

NB! Kasutatud lahus visake ära!

Kasutamine öösel

Juhul kui proteesid väsitavad limaskesta võib need suust ära võtta ja panna niiske salvrätiku sisse pakituna kaanega plastkarpi või suletavasse kilekotti. Kuivalt hoides muutub proteesimaterjal hapraks ja võib kergesti murduda.

Kui proteesid ei sega ja patsient tunneb end nendega mugavalt, võib need ööseks suhu jätta, olles proteesid eelnevalt korrektselt puhastanud.

NB! Ärge kasutage riiete taskuid proteesi hoidmiseks!

Proteesi parandamine

Proteese ei tohi ise painutada ega lihvida. Proteeside metallist osad on tehtud kroomkoobaltist, mis painutamisel kergesti murdub. Kui protees on mingil põhjusel katki läinud, siis ei tohi seda ise kokku liimida. Nii võib proteesi ära rikkuda ja seda ei pruugi enam parandada saada.
Kui hiljem tuleb mõni oma hammas eemaldada, siis mõnikord saab tühja koha täitmiseks proteesile uue hamba lisada.

Proteesistomatiit

Proteesikandjatel leidub suus alati rohkem mikroobe kui neil, kes proteese ei kanna, sest proteeside pinnal elutseb väga mitmekesine seente ja bakterite kooslus. Proteesistomatiit on proteesiga kokkupuutuva suulimaskesta põletik. Selle põhjuseks ei ole protees, vaid proteesi pinnale ja pooridesse kogunev mikroobikultuur. Proteesistomatiidi vältimiseks tuleb proteese igapäevaselt põhjalikult puhastada.

Suunurkade põletik

Kulunud proteesid ja madaldunud hambumus põhjustavad angulaarset heiliiti e. suunurkade põletikku, sest volti vajunud suunurgad on pidevalt niisked.

Proteese hästi puhastades on võimalik ära hoida proteesidega seotud põletikke suus!

Väga harvadel juhtudel on täheldatud ka kontaktallergiat proteesi ja limaskesta kokkupuutepindadel. Selle kindlakstegemiseks tuleb aga kõigepealt välistada mikroobidest põhjustatud põletik. Pidevad põletikud suus ja halvasti istuv protees raskendavad söömist, patsient ei saa kõiki vajalikke toitaineid ja mikroelemente ning sellepärast organismi vastupanuvõime langeb.

Järelkontroll

Ka patsiendid, kellel oma hambad puuduvad, peavad käima igal aastal hambaarsti juures kontorollvisiidil.
Esimene kontrollvisiit hambaarsti juurde tuleks teha poole aasta möödudes pärast proteesi valmimist. Edaspidi peaks kontrollis käima korra aastas, kui pole muud põhjust tihedamaks külastuseks. Visiidi käigus kontrollitakse lisaks hammaste ja igemete tervislikule seisundile ka proteesi istuvust, sest muutused suus on nii aeglased, et patsient ei avasta neid enne kui need on põhjustanud suuremat kahju. Proteesi jäävad “lõdvaks” ka siis kui patsient kaalus alla võtab.
Lõualuu muudab pidevalt oma kuju ja vastavalt sellele tuleb korrigeerida ka proteesi. Vajadusel baseeritakse protees ümber, mille käigus lisatakse proteesi põhjale lõualuu kujumuutuse võrra plastmassi.


Pärast juureravi

Juureravi on aeganõudev ja keeruline protseduur. Sageli on hambas mitu juurekanalit (üks kuni neli) ja juurdepääs tagumistele hammastele võib olla keeruline. Hambaarst püüab hammast säilitada, kuid mõnikord põletik ei allu ravile või juurekanalid pole läbitavad ning hammas tuleb vaatamata tehtud juureravile siiski eemaldada.

Pärast juureravi:

  • võib ravitav hammas olla pisut tundlik või hakata isegi valutama. See on tingitud juurekanalisse paigaldatud medikamendist või juurekanali töötlemisest instrumendiga. Kuid need sümptomid peaksid ajaga siiski mööduma.
  • ägeda põletiku korral ei pruugi juureraviga alustamisel kaebused ja valu kohe täielikult kaduda. Mõnikord võib mõne vana kolde (kroonilise juurepõletiku korral) avamisel põletik ägeneda. See on normaalne nähtus. Sellisel juhul võib arst välja kirjutada soovitada antibiootikumide kuuri või valuvaigisteid. Ravimeid peab võtma vastavalt arsti soovitustele ning antibiootikumide kuuri ei tohi enneaegselt lõpetada isegi juhul kui kaebused kaovad.
  • kui valu, hoolimata valuvaigistitest, umbes nädala jooksul ei möödu või peaksid ilmnema näidustused nagu paistetus, palavik või mõni muu tõsisem haigusnäht, siis peaksite tulema uuesti arstile hammast näitama või vähemalt helistama kliinikusse, et saada juhiseid edasise käitumise osas.
  • ärge sööge umbes tunni jooksul, sest hambale asetatud ajutine täidis on pehme ja võib koos toiduga hambalt eemalduda. Ajutise täidisega hammas on ka suhteliselt nõrk. Hoiduge hammustamast väga kõvasid toite, et vältida hamba serva murdumist.
  • kui ajutine täidis ära tuleb, on vajalik esimesel võimalusel raviarsti poole pöörduda, ja uus ajutine täidis panna, et mikroobid uuesti juurekanalisse ei pääseks.
  • tuleb hamba krooniosa taastada võimalikult ruttu, et vähendada hambaseina murdumise riski ja vältida juurekanalite uuesti infitseerumist.
  • tuleb umbes aasta pärast hammast kontrollida ning teostada kontrollröntgen. Ka edaspidi on soovitav paari aastase vahega kontrollröntgenpilte teha, et olla kindel ravi edukuses.

Suuhügieen breketiravi ajal

Ortodontilise ravi ajal on hea suuhügieeni hoidmiseks vaja aega ja hoolt.

Breketid koguvad toidujääke ja viivad kergesti hambakatu moodustumiseni. Kattu koguneb rohkem hambavahedesse, mälumispindade vagudesse ja igemeservadesse. Breketravi ajal  lisaks ka breketite ja nuppude ümber, kaare ja vedrude alla ning võru servade äärde. Katuga kaetud hambapind on tuhm, kollakas ja kare.

Hambakatus leiduvad bakterid kasutavad oma elutegevuseks süsivesikuid, suhkrut ning toodavad jääkproduktidena happeid, mis ärritavad igemeid ja põhjustavad hambaemaili lagunemist. Kui kattu hambapindadelt ja breketite ümbrusest regulaarselt ei eemaldata, tekib risk igemehaiguste, hambakaariese ja halva hingeõhu tekkeks. Selleks, et hambad oleksid tugevad ja terved ning näeksid head välja tuleb hambaid põhjalikult harjata vähemalt 2 korda päevas – hommikul ja õhtul. Peale sööki tuleks suud korralikult veega loputada ja võimalusel hambad pesta.

 

Hammaste harjamine

Puhastamiseks kasuta väga pehmete harjastega hambaharja (ultrasoft, extrasoft märgistusega), kuna nii on mugavam pesta hambaid igemepiirkonnast ning pole ohtu kahjustada hamba emaili.  Pealegi on pehmed harjased painduvamad ja ulatuvad paremini puhastama raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse.

Võib kasutada ka spetsiaalset breketikandjatele mõeldud hambaharja, kus välimised harjased on pikemad ja keskmised lühemad.

Kui on juba soetatud elektriline hambahari, võib seda breketravi ajal kasutada, kuid selle olemasolu pole kohustuslik. Elektrilise hambaharjaga pesemisel peaks jälgima, et harja plastikust pea ei lööks vastu breketeid. Aparaat võiks töötada keskmisel reziimil, et mitte breketsüsteemi kahjustada.

Enne pesemist eemalda kindlasti elastikud. Hambahari võta kätte nii nagu hoiaksid peos pliiatsit, et mitte suruda harja liiga tugevalt hammaste vastu. Hambapesu võiks kesta 3-4 minutit ning seda tuleb teha hoolikalt, mitte ühtegi kohta vahele jättes. Harja nii hammaste välis-, sise- kui ka mälumispindu. Erilist tähelepanu pööra igemeäärsele ja breketite vahelisele alale ning breketite vahetule ümbrusele. Need on kohad, mis ebapiisava hügieeni korral kahjustuvad esimesena. Pesemisel peavad hambaharja harjased paiknema hamba pinnaga umbes 45° nurga all suunaga igemepoole, kasutada tuleks ringjaid edasi-tagasi liigutusi. Esihammaste sisepinda puhastades hoia hambaharja käes vertikaalselt ning liiguta ülesse ja alla.

 

Puhastamine hambaniidiga

Hammaste harjamisega saame puhastada vaid ~3/4 hambapinnast. Et hammast tervenisti puhtana hoida on kindlasti vaja hambaniiti.

Hambaniiti võiks kasutama hakata orienteeruvalt 10 a. vanuselt, mil käeline motoorika on piisavalt küps.

Kasuta hambaniiti vähemalt kord päevas enne või pärast harjamist. Niidiga tuleb läbi käia kõikide hammaste vahed, suunates seda piki hammaste külgpindasid, mitte surudes igemesse. Hambavahest hambavahesse liikudes kasuta alati puhast kasutamata osa niidist. Et puhastamist lihtsustada võib  kasutada spetsiaalset  superfloss niiti,  plastikust hoidiku külge kinnitatud niiti või hambaniidi juhtijat, mis aitab niidi ortodontilise kaare alt läbi viia. Palu ortodondil või suuhügienistil endale puhastamistehnikat näidata.

 

Hambapastad, suuveed

Soovitav on kasutada hambaemaili tugevdavat fluoriidi ja/või mineraale sisaldavat hambapastat ja suuvett. Lastele on olemas spetsiaalsed kergema koostisega pastad ja suuveed. Saadaval on ka hambapastad, milles sisalduvad toimeained aitavad vähendada breketite põhjustatud limaskesta ärritust ning soodustavad nende kiiremat paranemist. Igemeprobleemide või tundlike hammaste korral väldi abrasiivseid valgendavaid hambapastasid.

 

Keele puhastamine

Keele pinnal asetsevad miljonid mikroobid. Isegi pärast korralikku hambapesu satuvad keelel asetsevad mikroobid hammaste pinnale. Puhastades keelt kas hambaharja või spetsiaalse keele-kaabitsaga, saab eemaldada suure hulga kahjulikke mikroobe ja nende kõrvalprodukte. Kaabitsat tuleb tõmmata piki keele pealispinda tagantpoolt ettepoole, vahepeal seda loputada ja seejärel protseduuri korrata kuni kogu keelepind on puhastatud. Mida kaugemalt tagant te keelt puhastada saate, seda parem. Samas püüdke vältida keele vigastamist ja liigset ärritamist.

 

Abivahendid

Hamba vaheharjad

Väikeste vaheharjadega saab puhastada raskesti ligipääsetavatest kohtadest nagu hambavahed. Need on head vahendid  breketite vahelt ja ortodontilise kaare alt pesemiseks kuhu tavaline hambahari ei ulatu.

 

Hambakatu visualiseerimise tabletid

Katu paremaks esiletoomiseks hügieeniõpetuse käigus ja enese-kontrolliks kasutatakse indikaator-tablette (Diadent, Diaplac) või vedelikku (Gum Plak Check), mis sisaldavad toiduvärvi. Vastavad vahendid saab apteegist.  Esmalt tuleks hambad tavapäraselt pesta ja seejärel umbes minuti jooksul hoolikalt indikaatortabletti närida, sülg välja sülitada ja suud veega loputada. Neil pindadel, mis on “ohuallikad” ja pole saanud piisavalt puhtaks, värvub hambakatt roosaks või kollaseks. Vastavatest piirkondadest tuleb hakata paremini pesema. Hea suuhügieeni korral hambad ei värvu üldse.

 

Märgid ebapiisavast suuhügieenist

Igemepõletik

Selle tunnuseks on punetav igemeserv ning kergelt tekkiv veritsus hammaste pesemisel. Hügieeni paranemisel igemepõletik taandub. Kehva suuhügieeni jätkumisel võib põletik süveneda parodontiidiks – hamba kinnituskudede põletikuks ning tuua kaasa püsiva kahjustuse.

Valged laigud hammastel ehk dekaltsifikatsioonilaigud

Need on hambaemaili pindmise kihi lagunemisest tekkinud piimjasvalged laigud.  Tegemist on algava kaariese kahjustusega, mida on tekitanud pidev ja pikaajaline bakterikatt hammastel. Laigud võivad aja jooksul pigmenteeruda ja omandada kollakas-pruuni värvuse. Tegemist on püsiva kahjustusega. Halva suuhügieeni jätkumisel edeneb kaarieselaik edasi hamabaauguks ja vajab ravi.

Õige toitumine

Breketite kandmise ajal on kaariese risk tavapärasest kõrgem. Seega tuleb  kaariese teket soodustavate maiustuste ning suhkruid sisaldavate jookide tarbimist vähendada.

Hammaste tervise huvides püüa süüa kuni viis korda päevas, siis jõuab sülg vahepeal neutraliseerida hapete mõju ja uhada hammastelt toiduosakesed. Ka suhkruga tee või kohvi joomine ning suhkruga närimiskummi närimine läheb kirja söögikorrana. Vältida tuleb sagedasi vahepalasid põhitoidukordade vahel. Pärast maiustamist  tuleb alati hambaid harjata. Janu joogiks olgu vesi.

Külasta regulaarselt hambaarsti ja suuhügienisti!

Lisaks regulaarsetele visiitidele ortodondi juurde tuleb külastada hambaarsti 2 korda aastas. Kuna suuhügieen on breketite kandmise ajal raskendatud, võib vajalikuks osutuda professionaalne hammaste puhastamine suuhügienisti juures.  Individuaalsed juhised annab ortodont, hambaarst või suuhügienist.

 


Valgenduskape kasutusjuhend

 

  • Pesta hambad ja puhastada hambavahed hambaniidiga. Oodata vähemalt 30 min enne hammaste valgendama asumist, et vältida hammaste liigset tundlikuks muutumist.
  • Teha kindlaks, et valgenduskaped oleks puhtad ja kuivad (niiskus vähendab valgendava geeli toimet).
  • Asetada geel kapega suhu, kontrollida, et valgenduskape oleks ilusasti vastu hambaid. Geeli ülemäär, mis pressib välja, pühkida ära sõrme või salvrätikuga.
  • Esimest korda valgendades on soovitav kanda kapesid 30 min – 1 tund. Seda aega võib pikendada kui hambad pole tundlikuks läinud või kui tundlikkus on väike. Tootjate sõnul võib 10% Opalescence geeliga (sisaldab 10% karbamiidperoksiidi) hambaid valgendada 8-10 tundi öösel ja 4-6 tundi päeval.
  • Pärast suud korralikult loputada, valgenduskaped pesta ja kuivatada õrnalt.
  • Valgendamist korrata seni kuni on saavutatud soovitud tulemus.
  • Valgendamise ajal ei tohi süüa, juua ega suitsetada.
  • Tundlikkuse tekkel jätta päev või paar vahele ning kasutada hammaste tundlikkust vähendavat geeli (Flor-Opal)(neutraalse pH tasemega viskoosne geel). Pesta hambad, asetada geel kapega suhu ja hoida seal öösel 8-10 tundi, võimalusel ka päeval.
  • Hoida geeli ja kapesid jahedas ja varjulises kohas
  • Hammaste valgendamise järgselt on soovitav kasutada Opalescence hambapastat, mis on madala abrasiivsusega ja rohke fluorisisaldusega.
  • Et hinnata hammaste lõplikku värvi õigesti peab olema möödunud vähemalt 2 nädalat.
  • Tootjafirmade sõnul peaks tulemus püsima kuni kaks aastat. Suitsetamise, kohvi, punase veini, porgandi mahla jt pigmendi rikaste ainete tarbimisel tumenevad hambad kiiremini

NB! Materjal valgendab ainult hambaid, täidised ja kroonid (ning muud proteesid) valgemaks ei lähe.

NB! Ei saa ette öelda, kui palju ja kui kiiresti hambad valgemaks lähevad, indiviiditi on see väga erinev.


Pärast hammaste valgendamist

48 tundi EI TOHIKS:

  • suitsetada;
  • juua teed (ka taimset), kohvi, kakaod, mahla, veini ning teisi alkohoolseid jooke, koolat ja muid karastusjooke
  • süüa värvilisi juur- ja puuvilju, marju, keediseid (lubatud on keedetud kartul, kapsas, lillkapsas)
  • süüa looduslikke või kunstlikke värvained sisaldavaid toite (näiteks puuviljalisanditega jogurteid, värvilisi dessertkreeme, šokolaadi, šokolaadikohukesi, kiirsuppe, kastmeid, puljongikuubikuid, margariini, maitseaineid, taimeõli)
  • tarbida tooteid, mis sisaldavad värvaineid (E100 – E180)

Pärast hammaste valgendamist on soovitatav kasutada õrnatoimelisi hambapastasid (nt.Opalescence, GUM Sensitive jms), mis aitavad hambaemailil taastuda. Samuti tuleks vältida tugevat hõõrumist hammaste pesemisel. Kuna valgendamine rikub mingil määral hammaste kaitsekihti (mis ajapikku taastub), siis oleks soovitav nädala jooksul mitte süüa hambaid pigmenteerivaid toite-jooke ega suitsetada.

Vahetult pärast valgendamisprotseduuri võib esineda hammaste tundlikkust. Hambaemaili remineralitsiooni kiirendamiseks ja tundlikkuse vähendamiseks on soovitav valgendamisjärgselt kasutada spetsiaalseid geele (nt Flor-Opal, UltraEZ).

Et hambad püsiksid valgendusprotseduuri järgselt valged, tasuks mõelda ka oma harjumuste muutmisele.

Juua võimalikult palju vett, vähendada kohvi, tee ja karastusjookide joomist. Lisaks karastusjookides olevatele värvainetele, sisaldavad nad ka palju happeid, mis kulutavad hambaemaili. Hambaemaili kulumisel hakkavad hambad paistma kollakamad, sest allolev dentiin kumab rohkem läbi.
Kord aastas on soovitav teha hammastele sooda-survepesu („air-flow“), et eemaldada nii hammaste pinnale kogunenud mustus.

Ilusat naeratust!


Pärast hamba eemaldamist

Kui Teil on just hammas eemaldatud, aitavad järgnevad soovitused Teil hamba eemaldamisele järgnevatel päevadel õigesti käituda. Kui aga ilmnevad komplikatsioonid, ärge häbenege uuesti hambaarsti poole pöörduda.

  • Suhu asetatud marlitups hammustage kokku ning hoidke haaval 20 – 30 minutit.
  • Valu. Hamba eemaldamisele järgnev haava valulikkus on normaalne, sest anesteetikumi mõju hakkab kaduma. Valu vähendamiseks kasutage valuvaigisteid.Tbl. Paracetamol 500 mg x 4 ööpäevas või tbl Ibuprofen 400 mg x 4 ööpäevas.

    NB! Atsetüülsalitsüülhapet (aspiriini) sisaldavad valuvaigistid võivad suurendada verejooksu.

  • Ärge häirige haava – ärge katsuge haava sõrmega ega häirige keelega, kuna nii võite tekitada ärrituse, infektsiooni ja/või veritsuse. 24 tunni jooksul on soovitav mäluda vastassuupoolega.
  • Suu loputamine ja hammaste pesu. 3 tunni jooksul ei tohi süüa ega juua. Ärge tarvitage kuuma kohvi, teed ega alkoholi. Hamba eemaldamise või operatsiooni päeval ei tohi suud loputada. Hiljem võib õrnalt suud loputada kerge soolveega (0,5 tl soola 1 klaasi vee kohta) iga söögikorra järel, kui haav ei veritse.Suud võib loputada ka leige kummeliteega. Loputamisega tuleb olla ettevaatlik, sest liialt hoolas loputamine võib takistada verehüübe tekkimist, mis on vajalik haava korralikuks paranemiseks. Kui püüate seda klompi eemaldada, tekib enamasti suurem veritsus. Kuna vereklomp uuesti ei teki, võib haav muutuda väga valulikuks. Sel juhul tuleb Teil pöörduda tagasi arsti juurde.
  • Hamba eemaldamise järgselt võib haava piirkonnast immitseda verd. Jätkuva veritsuse puhul võib asetada haavale steriilse marlitampooni ja suruda lõualuud kokku. Vajadusel vahetada marlitupsu 20-30 min järel. Samuti võib põse piirkonnas hoida jääkotti.
  • Verejooks võib tekitada verevalumi, mis levib lõualuusse. Turse ja verevalumi vältimiseks tuleks hoiduda füüsilist pingutust nõudvatest töödest ja spordist umbes 5 -7 päeva. Verevalumid kaovad tavaliselt 1 nädala jooksul jälgi jätmata.
  • Harjamine. Ärge harjake oma hambaid 8 tunni jooksul. Hiljem tasub harjata õrnalt, vältides haava puudutamist. Hea suuhügieen hoiab ära põletiku.
  • Ärge suitsetage vähemalt 12 tunni jooksul – suitsetamine soosib veritsust ning segab haava paranemist.
  • Palavik. Kehatemperatuur võib hamba eemaldamise või lõikusele järgneval päeval tõusta. Kui see püsib, tuleb pöörduda tagasi arsti juurde.
  • Toitumine. Pehme jahe toit. Kõvemale toidule võib üle minna siis, kui selle söömine ei tekita valu.

KOMPLIKATSIOONIDE TEKKIMISEL PÖÖRDUGE ARSTI POOLE