Miks mõnikord laste piimahambad eest ära ei tule ja jäävhambad hakkavad nende taha kasvama?


Hammaste vahetumine algab lastel tavaliselt 6-aastaselt. Esimesena vahetuvad alumised esimesed lõikehambad. Piimahammas hakkab loksuma, kui selle all olev jäävhammas liigub luu sees ülespoole ja surub vastu piimahamba juurt, mistõttu piimahamba juur hakkab n-ö lahustuma ehk resorbeeruma.

Mõnikord ei lõiku jäävhammas täpselt piimahamba keskelt, vaid hakkab igemest välja tulema piimahamba eest, tagant või külje pealt. Kuna jäävhammas läheb piimahamba juurest mööda, siis piimahamba juur ei resorbeeru ja piimahammas ei hakka liikuma. Olukord, kus lapsel on korraga suus justkui kaks rida hambaid, tekib enamasti alumistel esihammastel, kuid võib esineda ka ülemiste esihammaste ja silmahammaste vahetumisel.

Täpsed põhjused, miks piimahambad alati eest ära ei tule, ei ole kindlalt teada. On selge, et kui piimahamba juur ei resorbeeru, siis jäävahammas lõikub sinna, kus avaldatakse kõige vähem resistentsust (nt piimahamba taha). Arvatakse, et sellist olukorda soodustab ruumipuudus alalõuas. Teine teooria ütleb, et jäävhammaste lõikumine piimahammaste taha on lihtsalt kerge kõrvalekalle normaalsest hammaste vahetumisest ning jäävhambad lihtsalt ei liikunud piisavalt kõrgele, et piimahamba juurt resorbeerida.

Kui lapsevanem märkab lapse suus korraga piimahammast ja uut jäähammast, siis tuleks jääda rahulikuks. Selline kõrvalekalle hammaste lõikumisel on suhteliselt tavaline (mõnedel hinnangutel isegi 10% lastest). Kui piimahammas liigub, siis peaks proovima hammast ise välja loksutada. Kui see mitme nädala jooksul ei õnnestu või hammas ei liigu üldse, siis peaks pöörduma hambaarsti vastuvõtule, kus piimahammas enamasti eemaldatakse. Kui piimahammas ei ole enam jäävhambal ees, siis tavaliselt lükkab lapse keel jäävhamba õigesse positsiooni. Kui jäävhammastel ei ole ka siis ruumi õigesse asendisse tulla, siis tuleks konsulteerida ortodondiga.

Britta Ennus
Hambaarst
Kaarli Hambaravi